LATEXi ladumissüsteem sarnaneb muudele märkekeeltele, näiteks XML, mida tarvitatakse paljudes dokumenditüüpides (ka selles, mida sa parajasti loed), või veebilehekülgedel pruugitav HTML. Põhimõte on kasutada spetsiaalselt vormindatud võtmesõnu ehk silte, mis annavad rakendusele (tekstitöötlusrakendus, veebilehitseja või Kile kompilaator) teada, kuidas teksti esitada. Kile pakub arvukalt silte menüüribalt leitava menüü vahendusel.
Kuigi me püüame sulle võimalikult hästi LATEXit tutvustada, ei ole see kindlasti mitte LATEXi “piibel”. Kui soovid LATEXit paremini tundma õppida, võiksid pöörduda paremini varustatud raamatukogu poole. Selle käsiraamatu autorile on jätnud väga hea mulle H. Kopka ja P. W. Daley kirjutatud 'A Guide to LATEX', mis on mul seniajani raamaturiiulis.
Sarnaselt muudele märkekeeltele sisaldab LATEX preambulat, mis määrab ära globaalsed käsud, näiteks paberi suuruse, lehekülgede nummerdamise, teksti mõõtmed leheküljel, ning sisu, mis sisaldab dokumendi teksti. Preambula sisaldab minimaalselt käsku \documentclass
ning eelneb sisule, mis algab käsuga \begin{document}
ja lõpeb ootuspäraselt käsuga \end{document}
.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team